Makedoonia rahvuslus

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2022) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel on osa sarjast
Põhja-Makedoonia ajalugu
Kronoloogiliselt
Osmanite Põhja-Makedoonia Karpoši mäss Rahvuslik ärkamine Ilindeni ülestõus ja Kruševo Vabariik Tikveši ja Ohridi õlestõusud I maailmasõda Lõuna-Serbia ja Vardari banovina II maailmasõda Sõltumatu riik (1944) Fašismivastane Assamblee (ASNOM) Rahvavabastusrinne Pagulaskriis Põhja-Kreekast Sotsialistlik Vabariik 1963. aasta Skopje maavärin Iseseisev vabariik 2001. aasta ülestõus Prespa leping NATO-ga liitumine
Valdkonniti
Sõjandus Demograafia Makedoonlaste ajalugu
Seotud
Makedoonia piirkond Nimetüli Riigipühad
v r

Makedoonia rahvuslus (makedoonia keeles Македонски национализам, Makedonski natsionalizam) on makedoonlaste rahvuslikud ideed ja vaated, mis kujunesid välja 19. sajandi lõpus. Makedoonia rahvuslik liikumine sai alguse Osmanite Riigi separatistide seas, kes taotlesid Makedoonia piirkonnale iseseisvust. Idee makedoonlastest kui eraldi rahvast arenes 20. sajandil edasi ning kontsentreerus piirkonna slaavlastele. Makedoonlased said eraldi rahvana tunnustuse pärast teist maailmasõda, kui Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ühe osa nimeks pandi Makedoonia Sotsialistlik Vabariik. Hiljem on ajaloolased seostanud makedoonlasi alates keskajast kuni 20. sajandini figureerinud bulgaarlastega.

Makedoonlaste rahvuse küsimus on teravnenud pärast Makedoonia Vabariigi iseseisvumist 20. sajandi lõpus. Tänapäeval on ekstreemsemate vaadetega makedoonia rahvuslased (makedonistid) arvamusel, et vanamakedoonlaste (kes olid hellenid) ja tänapäeva makedoonlaste (slaavlaste) vahel on otsene seos. Samuti on olemas irredentistlik Ühendatud Makedoonia idee, mille järgi peaks Põhja-Makedoonia riigile kuuluma ka suur osa Kreekast ning väiksemad tükid Albaaniast, Bulgaariast, Kosovost ja Serbiast.